süstade remont

Plastik kajakk versus komposiitmaterjalist kajakk.

Palju on vaieldud kumb materjal on parem, plastik või komposiit. Komposiit on kergem aga hapram. Süsinik ja Kevlar on tugevamad aga kallid. Paljud plastpaatide tootjad reklaamivad oma plastpaate kui pommikindel, purunematu, eriti vastupidav jne. Inimlike lolluste vastu ei ole aga keegi kindlustatud.

Minu 17 aastase aerutamisaasta jooksul on mul olnud 18 erinevat kanuud ja kajakki (mudelit). Kerguse poole püüeldes olen ikka vaadanud süsinik – kevlar komposiite, pommikindluse osas jälle plastiku poole. Ja ega oleme ausad – kärestikupaadid ongi enamjaolt plastikust. Kõige “vastupidavamad” pidid olema Jacksoni kärestikupaadid mille crosslinked polyethylene (ristseotud molekulidega polüetüleeen) pidi soojusega lausa oma mõlgid ise sirgeks ajama. Tänaseks on kogunenud juba päris pikk kogemus ka plastpaatide remondi osas ja see on ka antud postituse põhiteema. Seega võtaks kokku juhtumid, materjalid ja remondi.

1. Jackson 4 Fun – crosslinked polyethylene. Lõhkusime ära kelgumäel – ikka päris ribadeks kohe. Parandamine kodusel teel ei õnnestunud vahendite puudumise tõttu. Plastik läks sulades pigem põlema aga kokku ei sulanud. Suures töökojas eriaparatuuriga saime uue musta plast plaadi alla keevitatud (palstikeevitusseadmetega). Kuna antud seadmetega tehakse kaevusid siis värvivalik piirdus ka vaid mustaga. Tagantjärgi tarkusena kajakk pole odav kelk mida kelgumäel hüpekatel lõhkuda. Pigem ikka vahuses vees hullata

2. Jackson 4 Fun – crosslinked polyethylene. Norra mägijõel 2013a. läks sõbral “käest”. Peale klass 4+ kärestiku läbimist leidsime ca 5km allavoolu üles – põhi lömmis.Päikese käes põhi ülespidi võttis paat oma esialgse kuju hommikuks tagasi aga 6 aastat hiljem 2019 koristasime Jägala jõel võistlusrada ja eelviimasel sõidul sõitsin kerge riivakaga üle vast rusikasuuruse kivi madalas vees ja kaldal avastasin et põhjas on ca 15cm pikkune mõra. Kuna ka see paat on crosslinked polyethylene uuem mudel siis kohalikud spetsid enam oma profi aparaatidega selle külge tilkagi musta plastikut sulatatud ei saanud ja parandamiseks tuli siis tarkust Google abiga otsida ja Ameerikast sai siis ostetud oma plastikeevitus kolb ning ka õiget värvi palstikeevitus ribad. Valikul sai määravaks hea info saadavus ja ka õpetuste hea arusaadavus – miinuseks pikem tarneaeg. Plastiribade miinuseks on see et neid tuleb kauge maa tagant tellida – pole ma veel Eestist neid leidnud ja nad pole ka teab mis odavad. Pikk tarneaeg on samuti miinuseks. Tööd nendega teha on muidugi puhas rõõm. Roostevaba võrku leiab õnneks ka meie kaubandusvõrgust. Plastpaatide paranduse puhul on muidugi paratamatus värvitooni erinevus parandusel. 

3. Matka kajakkide ja kanuude puhul on aastaid juba uuem trend 2 või 3 kihiline plastik. Eesmärk on lisakihtidel nende vahustamine mis annab paksema ja jäigema kihi samas kaalu kokku hoides. Alloleval pildil on kodumaine 7mm paks kihiline plastik. Nagu pildilt näha on väline kollane kiht üsna õhuke ja ka poorne. Sisemine roosa on samuti õhuke ja poorne. Ons see nüüd kvaliteetne või eesmärk omaette võib vast tootja öelda: kerge, pommikindel jms. 

Antud paadi sisemine kiht on eriti habras ja kipub pragunema juba peale väikseid lööke. Olen näinud paate mille põhi on seestpoolt nagu 80aastase põsed – kortse täis. Selliste sisemiste vigastuse remontimine sellises mahus pole juba majanduslikult otstarbekas ja keskenduda tuleb väliskihile ning sellele et paat peaks vett ja ära ei laguneks. Antud vigastus oli istme all ja peale istme eemaldamist oli ligipääs mõlemalt poolt.

Selle paadi remonti sai teha mõlemalt poolt ja sisemise kihi õhumulle kokku sulatades sai lisada ka kihi päris plastikut (Must). Nii välis kui ka sise kihile läks aga roostevaba võrk peale nagu plastikstangedele. Selle paadi parandamise tegi lihtsamaks (Loe odavamaks) asjaolu et paat polnud peale seda pauku enam kasutatav ja vigastus oli värske.

4. Vanad vigastused mida on parandatud MACGYVER  teibiga ja kus kogu plastik on pragusid ning mustust täis on tunduvalt raskemini parandatavad. Seal tuleb servadest kogu vetikatest, liivast mudast jms läbi imbunud kiht eemaldada ja uue kihi sulatamine on aeganõudev töö sest kiiresti ja palju kuuma anda ei saa – paat läheb vormist välja.

 

5. Kui tavaliselt on vigastus tekkinud üle kivi sõidust ja enamasti istme all sest sõitja pole kivi peale sõites suvatsenud ettevaatlikult paati kivi pealt lahti lükata vaid on paadis nõksutades edasi tagasi pigem läbiva augu tekkes juba ise süüdi, siis vahel juhtub ka kokkupõrkeid ja seal on vigastuste ulatus võrdne massi ja kiiruse suhtega. Ammu teada olev tõde on ka see, et plastpaatide materjalikihi paksus pole kunagi päris sama. Allolevatelt piltidelt on näha et löök on tulnud just kõige õhemasse kohta kus kolmekihilisest plastikust just palju ei saa rääkida. Kuna trümmiluugist korraga sisse mahub vaid kas pea või käsi ja ühel juhul näed aga ei saa midagi teha ja teisel juhul teed aga ei näe siis sellised vigastused on eriti keerulised parandada sest kogu töö tuleb ära teha väljastpoolt.

Erineva koostise ja kvaliteediga plastikud (LDPE, HDPE, Crosslinked PE jne) sulavad erinevalt ja kodumaiste „Jõgeva“ kollaste paatide materjal kipub sulamise käigus ka mustaks põlema ning värvimuutused on paratamatud – väljast kollane,sisu valge, seest roosa.  Kuna vaid sinise paadiga pole Võhandu maratoni sõidetud siis andku vetevana neile paatidele veel palju pikki kilomeetreid! 

 

Kellel on mure süsta parandusega võib ikka ja jälle ühendust võtta. Vaatame vigastuse üle ja leiame lahenduse. Parandame erinevaid plastikpaate kui ka klaasplasti.

Oleme sinu jaoks olemas

Kontakt

Aadress

Kevade tee 6, Aila, Saue

Email

info@kanuujakahvel.ee

Helista meile

+372 55583313

Jälgi meid
Shopping Cart