süstade remont
Kiire sõit ja veealused kivid – neid on laeva kaptenid kartnud juba sajandeid. Kajaki sõidul kokkupõrge veealuse kiviga lõpeb tavaliselt ehmatusega – vahel ka kriimustusega põhja all, sest üldjuhul on kiirused väikesed. Õnnetuse tõenäosus on väiksem kui paadi nina on laugem aga sportlike paatide ninad on tihti terava nurgaga veeliini pikendamise eesmärgil. Kui sport paadiga sõita jõe maratonidel ja veetase jões on madal siis kokkupõrge terava kiviga suurel kiirusel võib lõppeda paadi nina purunemisega. Võistluse lõpetamiseks on tark tegu võistlusele kaasa võtta MacGyver teipi millega saab lekkekoha parandada ja võistluse siiski lõpetada. Peale võistlust tuleb aga otsida paadi parandamise võimalusi ja kui oled lugemisega siiamaani jõudnud oled õiges kohas.
Paadi nina parandamiseks on mitu meetodit. Parandada saab paadi nina nii et see jääb sama “kujuga” nagu enne aga võib ka nina maha lõigata ja laugemaks teha. Laugemaks tehtud ninaga on uuesti purunemise oht tunduvalt väiksem. Kuna paadi nina on kitsas siis tuleb remonttöö teha väljastpoolt ja iga paadi nina on omaette meistriteos ning meistri “nägu”.
Kokkupõrkeid võib ette tulla ka laevakaptenitel omavahel. 2024 Võhandu maratonil Liikva silla all juhtus suur ummik mis kõnetab antud olukorda kõige paremini:
https://www.youtube.com/watch?v=ogE-J2XIW_4
Kui kajaki põhjad tehakse tavaliselt tugevamad eesmärgiga et need ka kerged kividega kokkupõrked üle elaksid siis klaasplast kajaki dekk ja teise paadi terav nina suurel kiirusel võib lõppeda remondi vajadusega. Kahjustada saanud kihid tuleb kõik maha lihvida ja üldjuhul tuleb ka sissepoole klaasriidest paigad panna. Kui sisemise paiga viimistluseks piisab pintsli või rulliga üle tõmbamisest siis välispinda tuleb lihvida esmalt jämedama paberiga ja seejärel aina peenemaga. Lõpp viimistluseks on poleerpasta ja poleermasin ja tulemus sõltub meistri osavusest. Kõikide selliste kohtparanduste puhul tuleb siiski arvestada et paadile jääb 3 erinevat tooni ala: vana ja luitunud puutumata ala ümber paranduse, värskelt lihvitud ja poleeritud ala ümber paranduse ja parandus värvi tooni erinevus mis sõltub ka paadi värvist. Kõige suurem erinevus on punastel paatidel mis ajaga “roosaks” kipuvad minema. Kui aga paat on värske ja hästi hoitud juba enne on ka tulemus vähemärgatav.
Vahel võib paat viga saada ka väga ootamatust kohast. Hoolas paadiomanik kes on kivi peale kinni sõitnud ei “nõksuta” paati kivi otsas, et see jälle allavoolu läheks vaid sõitjad astuvad paadist välja ja kannavad paadi madalast kohast mööda. Kui jätta jalg märjaks tegemata võib tulemus olla ka selline. Auk paadi sabas on üldjuhul parandatav vaid väljast poolt sest käsi seestpoolt lihtsalt ei ulatu vigastuseni. Peale pandud lapi ja Topcoati puhul jääb paratamatult ka parandatud koht kõrgem. Omaette kunst on selline parandus teha nii et see võimalikult vähe märgatav jääks. Eriti “jonnakas” värv vastu valgust on must mis vähimagi ebatasasuse reedab. Uuel paadil ainsa vigastuse puhul on sellise ebatasasuse remont veel “mõistlik”. Tähendab sellise vastu valgust ebatasasuse “üle parandus” tavaliselt 1 -1,5 tunnist lisa aja kulu ja hulgi vigastuste puhul pole see kliendi rahakotile üldjuhul vastuvõetav. Miks see nii on? Paatide remondis kasutame pinna viimistluseks Tocoati mida tuleb peale kanda 2-3 kihti et oleks mida lihvida ja poleerida. Topcoat piisava paksusega annab paadi põhjale veekindluse, tugevuse ja vastupidavuse. Kahjuks on Topcoati miinuspool tema raske lihvitavus. Autoremondis kasutatakse ideaalse tulemuse saamiseks pahtlit mille katab õhuke pinnavärv. Kui paate parandada pahtliga ja katta see vaid õhukese pinnavärviga on tulemust lihtsam saavutada, see on ilus aga pole vastupidav.
Jõgedel sõites tuleb ikka ette vette langenud puid. Mere ja võistlus kajakid tehakse üldjuhul kergemad ja meres ja võistlusrajal ei tohiks ka puid üldjuhul ees olla. Jõe maratonidel aga pole kogu jõe puhastamine mõeldav ja minnes “otseteed” üle puu ei pruugi mere kajaki vahesein seda vastu pidada. Vigastuse suurenemisele aitab kaasa ka puu peale kinni jäädes niinimetatud lahti “nõksutamine”. Vaheseinte remondiks on enamasti vaja iste eemaldada. Kõikide lahtiste kihtide ketaslõikuriga eemaldamine nõuab vilumust, sest oht põhja auk lõigata on vaid ühe käevääratuse kaugusel. Peale lamineerimist on vaja klaasriie kaitsva Topcoatiga ka üle teha sest klaasriidel on omadus niiskust sisse imeda ja tagajärjeks on nähtus nimega osmoos.
Osmoos? Terve ja vigastamata Topcoat kaitseb paadi keret vee, soola ja niiskuse eest. Vigastatud paadikere aga laseb niiskusel, hallitusel ja soolal teha oma töö ja kui vigastus jätta remontimata siis lõpuks aitab vaid paadi kerest tüki välja lõikamine. Mõrade ja vigastuste hindamiseks on oluline et paat oleks pestud ja ilm kuiv. Märjal pinna ei pruugi kõiki vigastusi lihtsalt märgata. Alati on lihtsam ja odavam likvideerida vigastus värskelt ja siis kui see on väike.
Pikalt remontimata ja õues seisnud paatide parandamata vigastused vajavad aga põhjalikku remonti ning tihti tuleb uued klaasriide kihid panna niinimetatud sisemise värvikihi peale. Selline remont saab olla ainult funktsionaalne – uueväärseks taastamine pole majanduslikult otstarbekas. Kõik remondid ja remondi eeldatav tulemus lepitakse kliendiga paadi ülevaatusel eelnevalt kokku.
Samuti saab kajakkide puhul teha ümberehitusi vastavalt kasutaja soovile. Asendada vana tüürisüsteem uue ja parema vastu. Muuta pedaalide asukohti. Vahetada tüüri trosse ja nööre. Muuta vaheseinte asukohti või panna sisse teine iste. Antud pildil sooviti lamineeritud päevaluugi eemaldust saavutamaks suuremat jalaruumi.
Meeldivaid sõite veepeal!
Kellel on mure süsta parandusega võib ikka ja jälle ühendust võtta. Vaatame vigastuse üle ja leiame lahenduse. Parandame erinevaid plastikpaate kui ka klaasplasti.
Oleme sinu jaoks olemas
Kontakt
Aadress
Kevade tee 6, Aila, Saue
info@kanuujakahvel.ee
Helista meile
+372 55583313