Lembit Võhandul

Meie koolitaja Lembit on pannud kirja ka oma mõtted Võhandu Maratonidest. 16 korraga stardis on olnud palju erinevaid paate, edukaid sõite, katkestamine, erinevad ilmaolud ja palju muud! 

   Mõte minna esimest korda Võhandu maratonile sündis peale esimese kanuu ostmist. Sõber kellega olime läbi käinud „tulest ja veest“ aga ei tulnud ja üritades siis kedagi ära „moosida“ oli esimene raske valik. Samas tuleb aru anda et kui Sul on „hea“ ja paneks veel siis ei pruugi see nii olla kaaslasel. 70km peal tookord katkestasime. Tookord mõtlesin et ise ei katkestaks küll vist kunagi aga tagantjärgi tarkusena olen ka ise 70km telgis lõdisenud hiljem nii et hambad plagisevad ja mõelnud et nüüd on kõik. Tänu „toetavatele“ sõpradele olen siiski lõpuni jõudnud juba 15 korda ja see tunne et nüüd on tehtud aitab seda valu unustada. Esisaja omad teavad isegi mida teha et lõpuni jõuda aga kui oled oma esimesel või miks ka mitte kolmandal maratonil on õppida veel küll. Ka mina õppisin uue tehnika kanuuga selgeks alles 15ndal l maratonil.

Paadi valik.
Kui aerutamiskogemus on väike ja oma paat puudub tasub võtta laiem ja stabiilsem paat, on väiksem tõenäosus ujuma minna. Küsides minult Võhandu maratoniks kiiret ja kerget paati tuleb endalt kõigepealt küsida kas ma sellega sõitmisega ka hakkama saan. Üks mult korra küsis – proovisõidul 3x ujus – rohkem ei küsinud. Päris võistluspaadid on nii ebastabiilsed et kui Sa pole võistlusaerutaja pole neid mõtet proovidagi. Ka mina ei lähe võistluspaadiga Võhandu maratonile.
   Järgmine küsimus on alati kas kanuu või kajakk. Kanuu eelis on see et saad seal end liigutada – erinevalt kajakist kus pead tunde ühes asendis istuma. Üks aasta läks mul jalg kajakis nii krampi et kõmpisin ca kilomeetri mööda kallast kajakk (NB! kajakk kaalus 8,5kg) õlal lõpu poole et kramp üle läheks. Kanuu on ka stabiilsem kuid tammide läbimisel rüüpab lainetes vett erinevalt kajakist millel põll peal on. Kanuu miinuseks on ka see et üldjuhul on kanuu aeglasem kui kajakid. See pole küll otseselt kanuu kui paadi süü vaid pigem on asi selles et enamus maratonil nähtavaid kanuusid on lühikesed, laiad ja rasked – kajaki mudelid on lihtsalt pisut pikemad, kitsamad ja ka kergemad. Kanuu ja Kahvel valis oma kanuud põhimõttel et oleks pikem, kitsam ja kergem kanuu. Hind oli sel juhul ka soolasem aga sõidurõõmu muidu ei saa. Üks enamlevinum 2 kohaline plast kajakk on 525cm pikk, 69cm lai ja kaalub 40-43kg. Hasle 530 Classic kanuu on 530cm pikk, 88cm lai ja kaalub 36kg. 2022 lõpetasid esimesed matka kanuud peale esisada ja ajaga alla 10:30 mis tähendab et kanuud kui sõiduvahendit tasub täitsa kaaluda.  
Riietus.
Vana tõde ütleb et aerutamis riietus tuleb valida vastavalt vee temperatuurile mitte õhu temperatuurile. Kui nüüd üle mõelda siis on ka kalipsot küsitud. Kalipso jäägu aga ikka pigem sukeldumiseks, kuigi jah – raftingul mägijõgedel on kalipsol oma koht – on ju kliendid peale esimest lainet juba märjad nagu kassipojad. Arvestada tuleks üldise ilmaprognoosiga ja ka sellega et see ilm ei ole kunagi päris selline nagu ilmateade lubas. Vana tõde ütleb et tahad ilma teada vaata aknast välja. Siiski ei tasu seda ka puhta kullana võtta – Võhandu maratonil on hea ilma korral ilma vihmata hommikul jahe (-1C / +2C), päeval +4 kuni +8 ja paistab ka päike, pimedas peale 21:00 lõpetades 0 /+2C. Hästi on läinud kui said väikse vihmasabina krae vahele ja siis tuli ka päike korraks välja. Halva ilma korral sajab hommikul lund, päeval vihma ja õhtu kisub tuule üles ning sajab rahet. Kuidas siis selliseks katsumuseks valmis olla? Kui see kõik kestaks 30-90 minutit kannataks ka halva riietuse valikuga selle enamus ära. Vanasti sõitsin kuivülikonnaga mis oli tõesti õigustatud see aasta kui sadas lund, vihma ja tormi tõustes ka rahet. Minu eelistus on täna kihiline riietus mida on kerge seljast võtta ja vahetada. Tavalise (pigem hea ilma korral) Hommikul pikk spordi alusriietus ja fliis peale. Kui vihma pole oodata siis kilekat ei pane. Kui sadama hakkab saab selle kiirelt selga. Hea aerutamisjope varrukad on takjaga kinni teibitavad ja ei lase pritsmetel varrukast sisse tilkuda. Püksid olen alati spordipesule, fliisile peale kilekad pannud – püsib tagument kauem kuiv. Mugav on ka vähemalt korra alusriietus kuiva komplekti vastu vahetada – olen seda tavaliselt 70km kontrollpunkti soojas telgis teinud. Telgis peale sooja suppi ja sooje riideid on viimased 30km juba nagu puhkus. Kui sa võidu peale ei sõida siis pole sa siiani nagunii lugenud. Jalad saavad paratamatult märjaks ja mudaseks – peale raftipapude siin midagi väga valida pole. Ka on neis mugav kajakki roolida erinevalt kummikust või matkasaapast. Kuna inimese keha kaotab sooja valemiga 1/3 pea, 1/3 keha ja 1/3 jäsemed siis olen püksid pannud pigem paksemad (pikk aluspesu (lisaks kui on külm ilm), pikk fliis ja kilekas) – jalad paadis ju ei liigu ning sooja ei tooda. Keha vastavalt ilmale soojemalt või mitte ja peakattena on minu lemmik 1mm neopreen aerutamismüts. Kannatab vihma, higi, pritsmeid, ujumist ja tuult. Hommikul ja õhtul on ta mul alati peas – päikesepaistega võtan ära. Ekstreem ilmaga aga sõitsin 3mm neopreen sukeldumis peamaskiga. Jäänud on veel kindad. Ainuüksi rohkete villide vältimiseks on isegi sooja ilmaga head paksemad sünteetilised kummist sisepinnaga kindad. Kui ilm on enamuse ajast siiski vaevu plussis tuleks piiluda neopreen kindaid. Neopreen kindad on tavaliselt 3mm paksused ja valikul tuleks arvestada et võtta tuleb number suuremad. Mul on sellega probleem – XXL suurusest suuremaid meie kaubandusvõrgus pole ja need on mulle parajad ning kui käed on 12h ümber aeru siis poob veresooned kinni ja näpuotstel hakkab lõikavalt külm. Seetõttu olen avastanud kajakiga aerutamismuhvid või hoopis aerutamislabakud kus vaid pöial on omaette.
   Paadis peaks olema ka kuivakotis komplekt varu rõivad juhuks kui pead ujuma minema. Mina olen komplekti ka selle pärast kaasa pannud et kui tiim mulle juhuslikult õigel ajal neid ei too siis ei pea ma külma kannatama.
Söök ja jook.
Söömata suudab inimene elada 2-3 nädalat, joomata 3 päeva. Seetõttu on jook üks olulisemaid. Kuna paadis on jook tihti külm siis ega ta külma ilmaga alla väga ei lähe. Lihtsam on väikeste vahedega pidevalt lonksata kui siis 2-3 tunni pärast janu tundes üritada kaotatud vedeliku kogust tagasi teha. Siis võib olla juba hilja – eneselegi märkamata jõudu enam pole. Minul kulub 3-4 liitrit spordijooki sõltuvalt ilmast. Sooja ilmaga rohkem – külmaga vähem. Varu on alati 4,5L ehk 3 suurt pudelit Arctic sporti (Kahe peale on see juba 9liitrit!) ja et seda mitte algusest lõpuni kaasa tassida siis on kaldameeskonna jaoks 2 tankimis punkti – Paidra ja Leevaku. Et see lonksutamine ja pudeli avamine liigselt aega ei võtaks – kork võib ka veel tagatipuks vette kukkuda, on jook valatud joogi kotti mida kaldatiim üle vedamistel täidab. Söömisega olen lugenud igasugu teooriaid ja arvutanud „nõutavaid“ soovituslikke kaloreid kuid lõpuks olen jõudnud lihtsa valemini mis mulle vaja on. Kuna Võhandu maraton kestab minu jaoks tavaliselt vahemikus  9,5 – 14 tundi sõltuvalt paadist, veetasemest jne siis pean hommikul korralikult sööma (aga mitte üle sööma). Vedelikku tarbin pigem vähem ja arvestan et vedeliku tarbimine jääb peale starti sellesse aega kui järve ring on tehtud, siis peab tavaliselt Paidrani vastu ja pole vaja kaldale põõsastesse minna. Kuna „hommikusöök“ on kell 5:00 , starti jõuame 6:00 ja 20min enne starti olen vee peal siis esimene päris söök on Paidral kuhu võiks jõuda kl 10:00 paiku. Selleks et see 5 tundi vastu pidada tuleb vahepeal tarbida 3-4 vahepala vastavalt sellele kuidas neid ise neelata suudad. Enervit Estonia on selleks puhuks ka välja pannud komplekti energiabatoone ja geele koos soovitustega kuidas neid tarbida.
Link: https://enervit.ee/vohandu-maraton-2021/
Teine söögikord on mulle sobinud Leevakul ja kuna supp pole see mis kaloreid annab olen katsetanud erinevaid toite ja viimane mis meeldis oli Tactical Food pack. Selle teeb kaldatiim niipalju vedela et seda saab ära lõigatud koti nurgast püreena alla imeda ka sõidu ajal kordamööda. Pakk on paadi teki peal või põlvede vahel ja peale üle tõstmist aerutad edasi ja aerutõmmete vahel tõmbad punnsuutäie alla. Portsjon on 515kcal ja kaks portsu on 1000kcal käes. Pluss energiajook ja energiabatoonid on mulle piisanud et end hästi tunda.

 

Side
Kõige lollikindlam sidevahend on nuppudega veekindel telefon kuhu kiirvalikute alla on salvestatud vajalikud kontaktid. Minu Samsungi veekindlal telefonil pole ka klahvilukku peal  * ja klahvid lahti, 1 ja kõne autojuhile. See ripub mul paelaga alati kaelas. Kes muidugi tsättida tahab ja Instagaramis toimetada peab vaatama midagi moodsamat. Minu moodsam telefon istub veekindlas kotis akupanga otsas pakiruumis ja Google asukoha jagamisega näevad kaldatiimi liikmed minu edenemist ja saavad õigeks ajaks vastu tulla. Vahe peal on küll leviga sedapsi et seda nagu pole aga selleks ajaks on välja arvutatud kiirusplaan juba selge ja Exeli tabelist saab kaldatiim vaadata et kui olin see kell Paidral siis see kell peaksin olema Leevakul jne.
Start.
Stardis kohal tasuks olla kell 6:00. 40 minutit kõige üle vaatamisel ja pakkimisel läheb üldjuhul kiiresti. Vee peale võiks minna 15-20min enne starti. Parem on teha mõni soojendus ring selle asemel et 5 min enne starti otsida kaldalt vaba maalappi et üldse paat vette saada. Kuna stardijärjekorda maratonil pole siis tasuks end sättida vastavalt enesetundele ja eesmärgile. Kui eesmärk on esimest korda lõpetada piisab kui oled rahvasumma keskel – vast ei sõideta siis sinust üle ja lased kiirematel oma teed minna. Kui näed enda ümber aga kipakaid sport paate ja tigedate nägudega kaasvõistlejaid oled trüginud liiga ette. Üks aasta sõitsin kihlveo peale RAFT klassis ja jõudsime liiga hilja meeskonnaga starti. Ronisime siis vargsi oma raftiga kõigi ette. Kus siis läks ütlemiseks – kuhu te trügite kui õigel ajal vee peale ei saanud. Lohutasin siis neid et ärgu muretsegu – peale stardipauku nad meid enam ei pea nägema. Peale seda tuli Andres Kaju ka veel oma tiimiga mille ta minu vastu oli pannud – teiste ette. Lohutasin siis neid ütlejaid veelkord et ME lähme võidu peale. Peale stardipauku ca 200m pärast sain aru (vaadates nende, enda ja teiste aerutamistehnikat) et Kaju tiim võidab ja oleme teised. Nii ka läks, Kaju tiim esimesed, meie teised. Kolmandaks surusid ühed sõjaväelased ja need kellega kihla vedasime (5x Raft klassi võitjad) jäid neljandaks.
Force Majore
Maratonil võib kõike juhtuda. Kaotad või lõhud aeru, lõhud paadi, paat laguneb, kaotad söögi – joogi jne. Omast kogemusest – sepistasime 2009a. oma Läti treenerile Võhandu maratoni võitu. Tegime taktika, konkurendid, ohukohad jms selgeks. Võit ka tuli aga tihti juhtuv häda on lagunevad vanad rendi paadid. Selle ennetamiseks võtsin matkakorraldajalt paadi nädal enne  maratoni enda kätte ja tegin kõik puhtaks ja korda. Pedaalisüsteemid tuli liivast puhastada et tüür korralikult töötaks, tüürinöörid tuli uued panna sest polnud kindel kas sellega lõpuni veab jne. Järgmine aasta võttis sõber sama paadi enne mind ja hõõrus pihku – Lemps tegi selle ju korda. Aasta vana tüüri nöör pidas seekord vastu vaid järveringi ja sõbral tuli seda kaldale lappima minna J – karma. Olen näinud paarikest üks ühel teine teisel kaldal ja katkine kanuu põhjas (ots veel paistis), männi oksaga aerutaja kelle aeru ca kilomeeter hiljem veest leidsime. Ka esikohalt on katkestatud – kaotasime mõlemad aerud. Omal juhtus ka kord selline lugu et finišis abivalmid entusiastid tõmbasid mu paadi veest välja ja lõhkusid teise mehe paadi. Ma ise seda ei näinudki aga vend vaatas mu numbri ja otsis mind üles ja nõudis valuraha pluss käibemaks. Kõige selle vastu aitab vaid kogemus ja selle puudumisel koolitus. Samas saab ka omal nahal õppida.
Ettevalmistus.
Aerutaja hooaeg on kevad, suvi, sügis. Talvel tuleks teha trenni jõusaalis ja moodne vahend aerutamisklubides on ka aerutamis ergomeeter. Kõvemates klubides on isegi kanuu ergomeeter aga enamusele maratonihuvilistele jääb see kaugeks. Meri on enamjaolt siiski jäävaba ja mina olen ka jaanuarist aerutamiskilomeetreid koguma hakanud. Samas algab kevadine jääminek tavaliselt märtsis – aprillis ja hea paadi rentija juures saab ka enne maratoni veekilomeetreid koguma hakata. Kindlasti tasub ka koolitust küsida kui on tunne et soovid enda maratoni kogemust ja ka tulemust parandada. Enne maratoni on minu juures ka palju kajaki sõitjaid eskimopöörde koolitusel käinud. Selleks et see rahuldavalt selgeks saada tuleb aga arvestada et basseinis tuleb käia vähemalt 5 korda.
Maratonil näeme!
Lembit Uudsemaa

Oleme sinu jaoks olemas

Kontakt

Aadress

Kevade tee 6, Aila, Saue

Email

info@kanuujakahvel.ee

Helista meile

+372 55583313

Jälgi meid
Shopping Cart